Ajalugu
Eesti Muuseumraudtee MTÜ on loodud aastail 1895-1975 tegutsenud üldkasutatava kitsarööpmelise juurdeveoraudtee ajaloo kajastamiseks. Lisaks sellele kajastab muuseum ka tööstus- ja militaarraudteede ajalugu Eestis. 1970. aastatel oleks olnud võimalus luua unikaalne kitsarööpmelise raudtee veeremi muuseum Eestisse, kuid toonane raudtee juhtkond ei olnud asjast huvitatud. Paljud raudtwdsfeeajaloo huvilised aga ei osanud initsiatiivi oma kanda võtta, kuna nõukogude režiimi raudse eesriide tõttu puudus vajalik teave ja kogemused.
Alles 1980. aastate keskel jõudis oluline teave ka entusiastideni. Otsustati luua muuseum ja kollektsiooni kogumise asupaigaks valiti Lavassaares asuv turbatööstus, kus oli olemas vajalik infrastruktuur ja vana auruvedur VP-1-899, millest sai ka kollektsiooni esimene eksponaat.
Soome kolleegidelt saadud info põhjal otsustati luua muuseumraudtee, milleks pöörduti riigiraudtee juhtkonna poole kuna oli võimalus taastada mingi lõik endisest kitsarööpmelisest raudteest. Kuid raudtee juhtkond ei olnud huvitatud sellise raudtee ja muuseumi loomisest, mistõttu tuli muuseumit looma hakata selleks võõras keskkonnas – Lavassaare turbatööstuses –, kus puudus juurdeveoraudteele omane infrastruktuur. See on põhjustanud edaspidi kõik muuseumi olulisemad probleemid, mis oleks võinud olla olemata.
Muuseumi loomiseks Lavassaares moodustati entusiastide poolt 31. oktoobril 1987 seltsing, ning 1988. aastal liituti Eesti Muinsuskaitse Seltsiga. 1987. aastast algas ka eksponaatide kogumine Lavassaarde. Kahele kohalikule eksponaadile lisandus 1987. aasta sügisel kolm veeremiüksust Sindi vabrikust.
Seega alustati 5 eksponaadiga. Igal aastal tuli lisa nii Eestist, Lätist, Leedust, Venemaalt kui ka Ukrainast ja ikka siin töötanud veeremi analooge. Kollektsiooni täiendamisel olid abiks nii Muinsuskaitse Selts kui ka Tallinna Veduridepoo, paljud eksponaadid on aga omandatud muuseumi enda teenitud summadest. Aja jooksul kollektsioon kasvas sedavõrd, et 2. mail 1992 avasime ametlikult muuseumi külastajatele suvisel hooajal. Igal laupäeval sõitis ka muuseumrong muuseumi ja Lavassaare asula vahel. Seadusandluse muutudes registreeriti muuseum 1996. aastal mittetulundusühinguna, mille põhitegevuseks on kitsarööpmelise raudtee ajaloo talletamine ja eksponeerimine. 17. oktoobril 1996 tähistati muuseumis ka Eest kitsarööpmelise raudtee 100. aastapäeva ning avati siseekspositsioon.
Pidevalt täienev veeremipark ja muuseumrongi liikluse ohutu opereerimine tingis jaamateede rajamise muuseumisse ning Lavassaare parki ajavahemikus 1998-2000. Nüüdseks on muuseumis üle 80 ühiku veeremit ning arvestatav siseekspositsioon.
Eesti kitsarööpmelise raudtee ajalooga saab tutvuda Mehis Helme raamatust “Eesti kitsarööpmelised raudteed 1896-1996”.
