130 aastat tagasi oli juba jaanuaris määratud raudtee ehituse ülemaks insener Kaspar Krzizanowski ja ehitustööde inspektoriks parun Karl Taube. Ehituskontor seati sisse Voltvetis endises põlenud Zöpfeli vabrikus. Materjalide laudu ja töökoda rajati Pärnusse Papiniitu kohale kuhu hiljem rajati Waldhofi paberivabrik. Ehitustööde maksumuseks määrati 2.570.100 rubla. Ehitust hakkasid teostama: insener Krzizanowski, kelle käes oli üldine järelvalve ja Pärnu – Mõisküla vahe ning insener Sievert Mõisaküla – Valga vahel. Paralleelselt algas Mõisküla – Viljandi harutee ehitus, mida teostas insener Hackel. Mullatöödeks kasutati alltöövõtjaid. Kantsülla eest maksti 1 rubla ja 25 kopikat. Tööliste palgad olid 15% kõrgemad kui teistes kohapelasetes ettevõtetes. Mullatöid teostasid siis ettevõtjad Aromovitsch ning Prenni. Sillad ja hooned valmisid ettevõtjate Darmeri, Kleini ja Feldmanni juhtimisel. Selle raudtee ehitusega algas uus ajajärk Eestis kuna selle mõju osutus ülipositiivseks tööstuse ja põllumajanduse arengul, võib öelda, et algatas tööstusrevolutsiooni. Aga sellest edaspidi. Paraku ei ole seda esivanemate pärandit tunnustanud Eesti riigi esindajad. Lisatud foto on ainus seni teadaolev dokument ehitusest. Foto originaal asub Mõisaküla muuseumis.